Mänguekraani ääres paiknev väike juhis võib muuta kogu kujunduse loetavamaks: selle kaugus põhinupust, kirja suurus ja ümbruse vaba ruum määravad, kas mängija märkab seda kiiresti. Ekraanisuuruste erinevus ei tähenda ainult elementide kokkusurumist. Kujundus peab arvestama, kuidas juhtimine ja mänguinfo eri seadmetel nähtavale mahuvad.
Kui võrrelda eri seadmetel esitatavaid mänguvalikuid, annab https://best-netikasiino.ee/ ühe lähtekoha, mille kaudu saab mõelda ekraanil nähtava sisu korraldusele ja kasutajale esitatavale teabele. Üldisemalt sõltub kohandamise tulemus sellest, millised elemendid jäävad igas vaates esmatähtsaks ning kuidas nende vahel ruumi jagatakse.
Väiksem vaade muudab tähtsuse järjekorda
Lai ekraan võimaldab näidata mänguala kõrval mitut infoplokki, näiteks saldot, panuse suurust ja juhiseid. Kitsas vaates konkureerivad needsamad osad piiratud ruumi pärast. Seetõttu ei ole mobiiliversioon tingimata lauaarvutivaate vähendatud koopia: sageli tuleb valida, mis jääb kogu aeg nähtavale ja mis avaneb alles kasutaja valikul.
Juhtnuppude paigutuse aluseks on nende kasutamise sagedus ja funktsioon. Peamine tegevus vajab selgelt eristatavat kohta ning selle ümbruses peab olema piisavalt ruumi, et nupp ei sulanduks teiste valikutega. Harvem kasutatavad seaded võivad paikneda eraldi alammenüüs või kokkupandavas paneelis. Nii säilib põhivaate selgus, samal ajal kui lisateave jääb kättesaadavaks.
Juhtimine peab sobima sisestusviisiga
Hiirega juhitaval ekraanil saab väikseid sihtalasid valida täpselt, puuteekraanil aga kasutatakse sõrme. Seetõttu vajavad puutevaates nupud selgeid piire ja piisavat vahet. Oluline on ka see, et sageli kasutatavad juhtnupud asuksid mugavas ulatuses ega paikneks üksteisele nii lähedal, et nende eristamine muutuks keeruliseks.
Seadme suund mõjutab samuti paigutust. Püstvaates võib mänguala olla kitsam ja kõrgem, rõhtvaates aga laiem. Kohanduv kujundus saab muuta elementide järjestust, viia teabe mänguala alla või paigutada selle külgpaneeli. Muudatus peaks säilitama arusaadava seose juhise ja vastava tegevuse vahel, olenemata sellest, kuhu element ekraanil liigub.
Info tihedus ja loetavus
Ekraani pindala ei ole ainus piirang: oluline on ka teabe hulk, mida kasutaja peab korraga töötlema. Väiksem kirjatekst võib lubada rohkem ridu, kuid selle loetavus sõltub kontrastist, kirjatüübist ja seadme vaatamiskaugusest. Selged pealkirjad, lühikesed sildid ja piisav reavahe aitavad sisu eri vaadetes paremini eristada.
Osa infost võib olla pidevalt nähtav, osa aga avada nupu või ikooni kaudu. Näiteks mängureeglite või täiendavate selgituste esitamine eraldi vaates hoiab põhimängu ala korrastatuna. Oluline on, et kasutaja mõistaks, kust teavet leida, ning et avatud paneel ei varjaks juhtnuppu, mida parasjagu vaja läheb. Teabe kihistamine töötab siis, kui põhitegevus jääb selgeks ja lisainfo on loogiliselt leitav.
Digitaalse teabe esitamise laiemas kontekstis koondab Eesti riigi portaal estonia.ee riiki tutvustavat sisu, samal ajal kui Narva muuseumi veebileht narvamuuseum.ee esitleb muuseumi ja selle tegevusega seotud teavet. Need eriilmelised veebikeskkonnad näitavad, et ekraanil loetav struktuur sõltub sellest, millist sisu leht vahendab ja kuidas külastaja selles liigub.
Kohandamine kui terviklik kujundusotsus
Ekraanivaadete kujundamisel tasub arvestada mitme omavahel seotud küsimusega:
- Milline tegevus on kasutajale kõige olulisem ja peab olema kohe nähtav?
- Kas puutealadel on piisavalt ruumi ning kas nupud eristuvad üksteisest?
- Kas mänguinfo säilitab eri laiustes loetava hierarhia?
- Kas lisateave avaneb viisil, mis ei katkesta põhitegevust?
Nendele küsimustele vastamine aitab hoida sama mängu äratuntava ja kasutatavana nii telefonis kui ka suuremal ekraanil. Kujundus võib eri seadmetes erineda, kuid tegevuste loogika ja teabe tähendus peaksid jääma järjepidevaks. Konkreetne mõju avaldub lõpuks nupu suuruses, info asukohas ja selles, kui palju ruumi jäetakse mängualale.


